Jaga valikute marsruut

Sellisel juhul sõltub transpordifirma edukus paljuski veomahust, mille ta suudab garanteerida laevaagentidele, saades teatud koguste pealt allahindlust. Ainult paljude andmepunktide koondamise kaudu, kasutades masinõppe ja HBEFA meetodeid, saaksime näidata, et marsruutimine vähendab meie CO2 tootmist. Meri kui sundvalik. Antud skeem on suhteliselt efektiivne, kuid sobib eelkõige juhul, kui 14 või 17 meetri broneerimisel on laevapileti hindade vahe oluline. Eestil on täiesti arvestatav maismaaühendus Lääne-Euroopaga, näiteks Saksamaaga, kuid ometi kasutavad paljud vedajad ainult asfaldi asemel kohalejõudmiseks vahepeal ka vett. Nüüd aga on mõttekam kasutada laeva Norrast Hollandisse ja jätta ära sõit läbi Saksamaa.

Neil põhjustel võibki pidada marsruutide planeerimist transpordifirmade keskseks ülesandeks ja edu võtmeks.

  1. Kaardirakendused ei paku alati CO2-sõbralikku teekonda | Autogeenius
  2.  Коммандер Стратмор погиб.

Marsruudi planeerimine sõltub detailidest: siintoodu on vaid tähtsaim osa valikutest, mida tuleb teha enne auto ja kauba liikumisviisi valikut. Kindlasti on tähtis sõna planeerimistöös öelda ka kliendil.

Kui näiteks Kesk-Euroopa riikides on primaarseks kuluarvestuse aluseks peale- ja mahalaadimiskohtade distants üksteisest ning hinna määrab keskmine kilomeetritariif, siis soomlased ütlevad muiates, et majanduslikus ning transpordikorralduslikus mõttes asuvad nad saarel. Kuna enamik veokitega teostatavast kaubavahetusest toimub Euroopa Liidu riikidega ehk edelasuunaliselt, ei oma maismaapiir idas Soomele erilist tähtsust ning pea ainus variant riigist väljasaamiseks on meritsi.

Jaga valikute marsruut

Ka Eesti peamine kaubavahetus Soome või Skandinaaviaga toimub laevadega, kuid meil on lõunas peale mere olemas ka maismaaühendus Kesk- ja Lääne-Euroopaga. Seetõttu on meil võimalus käsitleda merd kui sundvalikut või alternatiivi. Meri kui sundvalik.

Jaga valikute marsruut

Tõepoolest, Rootsi, Norrasse või Soome ei saa me veel tunneli ega silla abil ning? Sellisel juhul sõltub transpordifirma edukus paljuski veomahust, mille ta suudab garanteerida laevaagentidele, saades teatud koguste pealt allahindlust. Kuid oluline on ka broneeritud meetrite läbimõeldud kasutamine: näiteks tuleks analüüsida, kas panna laeva haagis üksi või koos veduki ja autojuhiga.

Jaga valikute marsruut

Olukorras, kus tööjõu hind järjest kasvab, ei ole tihti mõttekas maksta esiteks lisameetrite ning teiseks autojuhi palka ning veduki amortisatsiooni nende seisuaja eest. Sageli minnaksegi treilerite laevatamise teed, kasutades vastaskalda sadamas kauba laialiveoks kohalike vedajate või oma tütarfirma autode teenuseid.

Jaga valikute marsruut

Antud skeem on suhteliselt efektiivne, kuid sobib eelkõige juhul, kui 14 või 17 meetri broneerimisel on laevapileti hindade vahe oluline. Mida lühem on kauba kättetoimetamise tähtaeg ja mida kaugemal asub sihtpunkt sadamast, seda hõlpsam on aga reeglina opereerida?

Sel juhul ei teki hierarhiaküsimust, kui näiteks korraga on valida viie sadamasse saabunud haagise ning ühe laialiveoveduki vahel.

  • Igasuguse transpordifirma edukus sõltub praeguse tugeva hinnasõja olukorras üha enam mitte pelgalt sisendvahendite käibe suurendamisest läbi hindade tõstmise, vaid oskusest vähendada kulusid.
  • Samuti näitasid kevadel tehtud mõõtmised, et kaardirakendused ei paku alati CO2-sõbralikke marsruute.
  • Borsiga kauplemise susteem
  • Juhiste hankimine ja marsruutide kuvamine - Android - Maps Abi
  • Oiguslik Bitcoini investeerimissaitide

Meri kui alternatiiv. Eestil on täiesti arvestatav maismaaühendus Lääne-Euroopaga, näiteks Saksamaaga, kuid ometi kasutavad paljud vedajad ainult asfaldi asemel kohalejõudmiseks vahepeal ka vett. Katses sõitis testisõitja läbi 13 erinevat marsruuti võrreldavates oludes, igaüht kolm korda: navigatsioonisüsteemi soovitatud vaikemarsruuti ja ka kahte alternatiivset marsruuti.

Jaga valikute marsruut

Ligikaudu kolmandikul juhtudest ei olnud vaikevalikuna pakutud teekond optimaalne ja see tõi kaasa suurema heite. Katse viidi läbi Soomes Helsingi piirkonnas. Sellest selgus, et valides CO2-sõbralikumaid marsruute, saaksid Helsingi piirkonna autojuhid vähendada aastas peaaegu 80 tonni CO2 heidet — see võrdub peaaegu 20 Helsingi piirkonna elaniku süsinikdioksiidi koguheitega või 30 sõiduauto eemaldamisega teedelt terveks aastaks.

Jaga valikute marsruut

Ainult paljude andmepunktide koondamise kaudu, kasutades masinõppe ja HBEFA meetodeid, saaksime näidata, et marsruutimine vähendab meie CO2 tootmist.