Paberi valikute sailitamine, Kui paberi asemel hakati säilitama bitte — Sirp

Suurimaks probleemiks oli andmekandjate, peamiselt magnetlintide eluiga ja seda mõjutavaid tegurid. Osa infost on aga selline, mida tuleb säilitada aastaid. Koostati hulk raporteid, mis kõik keskendusid digitaalsete dokumentide säilitamisele, lähtudes arhiivinduslikust vaatest Eesti Äriarhiiv ; Eesti Äriarhiiv Kuid koos sellega tunduvalt halvenevad värvide värviomadused.

Koduse fotokogu korrastamine

Ülemaailmset digiinfo säilitamise päeva tähistatakse igal aastal novembri viimasel neljapäeval ja see täidab eesmärki avardada inimeste ja ühiskonna teadmisi digitaalse teabe säilitamisest.

Inimese üks suuremaid eripärasid seisneb selles, et me muundame aine infoks ja informatsiooni aineks.

Adelstein, Peter Z.

Seda teevad muidugi kõik elusorganismid, kuid inimene on osutunud selles kõige edukamaks. Nii ongi informatsioon see, mida me bioloogiliste ja kultuuriliste olenditena kõige enam toodame ja endast Paberi valikute sailitamine jätame.

Infotehnoloogia võimaldab laialdast ligipääsu digitaalsele teabele, edendades sellega haridust ja teadustööd.

Paberi valikute sailitamine

Pea kõik institutsioonid kasutavad oma eesmärkide täitmiseks või sellele kaasaaitamiseks ühel või teisel kujul digitaalset infot. Mida enam ettevõtlusest, finantsvahendusest, meelelahutusest ja igapäevasest elust on seotud digiteabega, seda tähtsamale kohale tõuseb ka sellise teabe säilitamine. Ilma digitaalse teabe säilitamiseta ei ole infoühiskond jätkusuutlik. Alates arvutite leiutamisest Mida suuremasse sõltuvusse me infost langeme, seda tähtsam on säilitamine.

Samal ajal läheb info säilitamine järjest keerukamaks. Nagu on näidanud ajalooline kogemus, ei tõrju uued infotehnoloogiad seniseid välja, vaid tulevad nende kõrvale, komplitseerides sellega säilitussüsteemi veelgi. Nii on digiinfo kasutuselevõtt elu küll lihtsustanud, ent teinud ka märksa keerulisemaks.

Paberi valikute sailitamine

Koos infohulga kasvuga on loomulikult suurenenud ka ebaolulise info hulk. Samuti oleme kaotanud juba väga palju digiinfot ning paljuski leppinud tõsiasjaga, et see ei olegi püsiv.

Paberi valikute sailitamine

Läbi ajaloo võib täheldada korduva järjekindlusega ilmuvat tõsiasja: info loomisel ei mõelda selle säilitamisele. Uued tehnoloogilised saavutused võetakse info loomisel ja levitamisel kohe kasutusele, kuid kuidas seda uuel viisil esitatud teavet säilitada, ei huvita esialgu kedagi.

Puhverdatud otsigutulemused

See on muidugi nii ainult seni, kuni midagi olulist kaotsi läheb. Digiinfo säilituspõhimõtete kujunemine Alates XIX sajandi keskpaigast võeti kasutusele uut tüüpi tehnoloogiaid, mis parandasid kommunikatsioonisüsteeme. Töökindel elektriline telegraaf leiutati Automaatse digitaalse andmetöötluse eelkäijaks võib aga pidada perfokaartidel põhinevat mehaanilist andmetöötlussüsteemi, mille lõi ameeriklane Hermann Hollerith Andmete säilitamine ja töötlemine toimus perfokaartidega, mis kujutasid endast standardkujuga kartongkaarte.

Teave kanti perfokaartidele kindlate positsioonide mulgustamise teel. Hollerithi väljatöötatud süsteemi kasutas USA rahvaloendusbüroo Tehnoloogia kasutamine võimaldas lühendada andmete töötlemise aega. Kui eelmise, Esimest korda rakendati ideed andmete hulgalisest masintöötlemisest.

See võimaldas riigil saada parema ülevaate rahvastiku eri aspektidest. Eestis tootis perfokaarte eksperimentaalkombinaat Bit.

Pildil valik eksperimentaalkombinaadi reklaamtrükiseid. Arhiivinduslikust seisukohast loeti perfokaardid koos kinofilmide, helisalvestiste, kaartide, plaanide jms dokumentideks juba Nende arhivaalideks s. Ameerika Ühendriikide rahvusarhiivi nõuandva komisjoni otsusega samast aastast jäi otsustusõigus selle üle, kas perfokaartidel on ajalooline väärtus, miks need tuleb säilitada, riigiasutustele endile.

Üldiselt otsustasid asutused perfokaardid pärast andmete töötlemist hävitada. Seejuures tugineti argumendile, et perfokaarte oli kasutatud peamiselt andmetöötluseks, säilitamisele kuuluvad aga algandmed ja nende töötlemise tulemused aruannete jms näol. Arhivaaride seas oli levinud arvamus, et perfokaardid on vaid andmetöötluse vahendid ja iseseisvana puudub neil arhiiviväärtus, seega ei ole ka põhjust neid säilitada.

Elektronarvutite juures kasutati info sisestamiseks ja programmide salvestamiseks endiselt perfokaarte ja perfolinte, perfolindid võisid olla nii Paberi valikute sailitamine kui ka metallist. Arvutuste tulemused trükiti välja paberile või väljastati perfolintidel. Seega käsitleti perfolinte ja perfokaarte vahepealsete andmekandjatena ning töödeldud informatsiooni säilitati enamasti kirjalikult dokumendi kujul.

Digiandmete salvestamiseks kasutati esimest korda magnetlinti Sellest ajast alates hakkasid magnetlindid masinloetava info säilitamisel üha enam asendama perfokaarte ja perfolinte. Magnetlintide sobivus andmete pikaajaliseks säilitamiseks ei olnud aga selge. Magnetlintide endi säilitamist arhiivis Paberi valikute sailitamine peetud otstarbekaks. See pidi tagama info säilimise juhul, kui lindiga midagi juhtub.

Ilmselt arvutite järjest ulatuslikuma kasutamise tõttu oli Tuleb tõdeda, et info säilitamisega tegelevatel organisatsioonidel ja spetsialistidel ei olnud infotehnoloogiate kujundamisele mingit mõju.

Soolapaberfoto

Nii tehnoloogilised lahendused kui ka organisatsioonides info kasutamine kujunesid nendest sõltumatult. Digiandmete säilitusprobleemi lahendust nähti ennekõike võimalikult pikaealiste andmekandjate kasutuselevõtmises. Suurimaks probleemiks oli andmekandjate, peamiselt magnetlintide eluiga ja seda mõjutavaid tegurid.

Palju tähelepanu pöörati magnetlintide seisundile, säilivusele ja hoiutingimustele. Esimesed digitaalsed arhivaalid võeti Ameerika Ühendriikide rahvusarhiivi vastu Digidokumentide korraldamise meetodid võeti seejuures üle pabermaterjalidelt ning kohandati uutele tehnilistele nõuetele.

Paberi valikute sailitamine

Säilitusparadigma muutus Peamiseks probleemiks hakati Paberi valikute sailitamine hoopiski andmekandjate kasutamiseks ette nähtud seadmete kättesaadavuse tagamist. Paberi valikute sailitamine tehniliste seadmete vananemise rõhutati ka eri andmevormingute olemasolu ja küllaltki kiiret vaheldumist. Tõdeti, et infosüsteeme tuleb käsitleda terviklikena ja teha kindlaks, millistest süsteemi osadest tuleks digitaalset teavet koguda ja säilitada.

Elektrooniliste dokumentide pikaajaline säilimine tagatakse nende pideva kopeerimisega uutele andmekandjatele.

Tegemist on märkimisväärse kontseptuaalse nihkega kogu säilitamisvaldkonnas. Tunnistatakse asjaolu, et informatsioon on seotud tervete infosüsteemide tööga, leidub tervetes süsteemides ja seda, et digitaalne info on oma konkreetse füüsilise kandjaga seotud märksa vähem võrreldes n-ö klassikaliste infokandjatega, nagu raamatud, dokumendid, fotod jms. Jõuti arusaamisele, et oluline on säilitamise süsteemi loomine.

Paberi valikute sailitamine

Tuleb kindlaks määrata, millised institutsioonid hakkaksid vastutama digitaalse info säilitamise eest, luua vastav seadustega tagatud keskkond. Tehnilised probleemid on teisejärgulised. Informatsiooni terviklikkuse ja kasutatavuse tagamine on märksa tähtsamad küsimused võrreldes konkreetsete andmekandjate vastupidavuse ja elueaga. Just Juba digitaalsete objektide loomise ajal tuli võtta arvesse nende säilitamise vajadust. Eestis jõuti digiinfo säilitamise probleemide tõsisema käsitlemiseni Koostati hulk raporteid, mis kõik keskendusid digitaalsete dokumentide säilitamisele, lähtudes arhiivinduslikust Paberi valikute sailitamine Eesti Äriarhiiv ; Eesti Äriarhiiv Eesmärk oli anda ülevaade digisäilitamise olukorrast ja teha soovitusi valdkonna arendamiseks.

Mida on jõutud teha? Digitaalse info loomise, haldamise ja kasutamisega on ühiskonnas seotud rohkelt institutsioone — raamatukogud, arhiivid, muuseumid, riistavara ja tarkvaratootjad, teadusasutused, valitsusasutused jne. Kõikide huvid ja tegevusvaldkonnad on vägagi erinevad ning nende ühitamine ja koordineerimine ei ole lihtne.

Alguses püüdsid institutsioonid reguleerida digisäilitamist oma valdkonnas. Hiljem hakati välja töötama riiklikke ja rahvusvahelisi kavasid. Kõik need institutsioonid tegutsevad väljakujunenud õiguslikus, kultuurilises ja sotsiaalses keskkonnas, mille kiire muutmine ei ole võimalik. Samal ajal sõltub ühiskonnale vajaliku digiteabe säilitamine institutsioonide ja üksikisikute koostöös kujunevast infosüsteemist.

Digitaalse teabe tähtsus on kõigile selge. Küll aga ei ole nii selge see, mida ette võtta, et digiinfo püsiks. Muidugi võib öelda, et enamikku kasutatavast informatsioonist vajame ainult lühikest aega. Tegemist on aktiivse infoga, mis säilibki kasutusprotsessi jooksul. Osa infost on aga selline, mida tuleb säilitada aastaid.

Ka isikliku info hulgast võime avastada aastaid hiljem foto, dokumendi, väljalõike või eseme, mis on meile taasavastamise hetkel tähtis.

Me näeme siin väärtust, mida aastaid tagasi ei olnud. Adams, Punch card records: precursors of electronic records. The American Archivist, 58, — Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle miljoni Eesti kultuurile olulise pärandi objekti. Tegevuskavas on tähelepanu keskmes eelkõige pärand aastatest — Nüüdseks juba digiteeritud ja tegevuskava tulemusena kasvab digiteeritavate materjalide hulk mäluasutustes Mäluasutustele luuakse digitaalse pärandi arhiveerimise lahendused ja e-teenused. Samuti tehakse masinloetavaks u 1,2 miljoni objekti avaandmed.

Projekti kogumaksumus on 9,16 miljonit eurot, millest 8,28 miljonit eurot on plaanitud Euroopa Liidu tõukerahast.