Strateegia Manchesteri ulikooli rahvusvahelistumise strateegia

Kusjuures tavaliselt on välisüliõpilaste õppemaks kõrgem, võimaldamaks selliselt kohalikele üliõpilastele madalamaid kulutusi. Palgrave Studies of Internationalization in Emerging Markets. Hoolimata esialgsest toetusest jäi see ettepanek siiski ellu viimata. Mõistagi on ülikoolide autonoomia ja akadeemilise vabaduse selline piiramine, et mitte öelda monopoliseerimine, demokraatlikus ühiskonnas seotud ambitsioonidega muuta Euroopa Liit Ameerika ja Aasia kõrval maailma suurvõimuks. World Higher Education News, , lk 4.

Ülikoolide suured kampused kaotavad endise tähenduse ja kõrghariduse arengut hakkavad mõjutama online-ülikoolid. Humboldt rõhutas teaduse ja õpetamise ühtsust ning õppimise ja õpetamise vabadust. Professorikeskne ülikoolimudel pole veel vähemalt Euroopas täielikult kadunud. Euroopa, eriti Ühendkuningriigi, kõrgharidussüsteem on olnud USAst eliidikesksem. Kui veel Kui akadeemilised õppekavad on endiselt ülikoolide tegevusvaldkond, siis praktiline kõrgharidus on rakenduskõrgkoolide ehk mitte ülikooli tüüpi kõrgkoolide pärusmaa.

Euroopa Komisjoni dokumentides on hakatud kõrghariduseks nimetama koguni ühe- kuni kolmeaastaseid keskkoolijärgseid õpinguid.

Teenistuskäik

On märgata nii traditsioonilise kui ka rakenduskõrgkooli teisenemist ning teineteisele lähenemist. Traditsiooniline ülikool vabaneb templiülikooli oreoolist ja orienteerub ühiskonna muutustele ja vajadustele.

Rakenduskõrgkoolid vastupidi on magistri- ja doktoriõppekavade sissetoomise kaudu muutunud akadeemilisemaks. Ülikooli mõistet kasutatakse nüüd ka praktiliste oskuste andmisele orienteeritud kõrgkoolide puhul, mida Saksamaal nimetatakse sageli rakendusteaduslikeks ülikoolideks, põhiliselt Suurbritannias ja Austraalias ka uuteks ülikoolideks. Kõrghariduse uus paradigma rõhutab massikõrgharidusele ülemineku kõrval ka vajadust rohkem orienteeruda rahvusvahelisele tööjõuturule.

Raha tungib haridusse Kõrghariduses suureneb raha tähtsus. Ülikoolid võistlevad omavahel paremate üliõpilaste, suuremate uurimisgrantide, välisturu, erasektori investeeringute jms pärast.

ⓘ Erik Puura

Erasektor on viimastel aastakümnetel hakanud siduma oma majanduslikku edu investeeringutega kõrgharidusse, laboratooriumidesse, raamatukogudesse, tehnilisse infra­struktuuri jms.

Erasektori sekkumine ülikoolihariduse kujundamisse on valvsaks teinud traditsioonilise ülikooli mudeli pooldajad, kes võitlevad lihtsalt oma kaotsiläinud positsiooni pärast.

Seetõttu võib tihti kuulda jutte ülikoolis antava massihariduse allakäigust, kvaliteedi langusest jms. Vahel on need kurtmised seotud võitlusega oma koha eest päikese all.

Kaubanduse signaalid Crypto

Siit ka vana hea professorikeskse ülikooli ülistamine, kus üliõpilased olid targemad ja pühendunud õppimisele, kus professorite palgad olid kõrgemad ja töökoormus väiksem, kus professori akadeemiline vabadus oli tagatud kõrge elueani ja kus professor ei pidanud sekkuma kõikvõimalikesse oma tööga vahetult mitte seotud küsimuste lahendamisse.

Tänapäeval sõltub üliõpilane hoopis vähem õppejõududest ja nende loengutest. Paljud õppematerjalid on kättesaadavad internetis. Tehnoloogia on kaotanud õpilast ja õpetajat lahutava vahemaa. Kadumas Strateegia Manchesteri ulikooli rahvusvahelistumise strateegia professori eriline koht ülikoolis.

Põhiküsimuseks on kujunenud info tulemuslik kasutamine. Info peab olema kõigile võrdselt kättesaadav. Enam ei toimi endine loengusüsteem.

Õppejõu põhiülesandeks on näidata, kuidas infoga ümber käia, kuidas tõstatada probleeme, lahendada ootamatuid ülesandeid, otsustada õigel ajal õiges kohas. Hargmaise kõrghariduse innovatiivseks vormiks on internetipõhine distantsõpe. Lyotard on märkinud, et Humboldti tüüpi ülikoolide ja suurte loenguvoorude aeg sai otsa juba Kuidas on lood kõrghariduse kvaliteediga, millele viimasel ajal nii suurt tähelepanu on pööratud?

Mida kvaliteedi all mõista?

Valikud Strateegia tester

Keskseks kvaliteedifilosoofia põhimõtteks on saanud kliendikesksus. Samuti on rõhutatud, et selline utilitaarne arusaam kõrghariduse kvaliteedist põhineb suurtootmisele rajatud ühiskonnamudelil, kus püütakse kõike ratsionaliseerida, ette määrata ja kontrollida. Utilitaarne arusaam kõrghariduse kvaliteedist põhineb suurtootmisele rajatud ühiskonnamudelil, kus püütakse kõike ratsionaliseerida, ette määrata ja kontrollida. Ülikool justkui kiirtoidurestoran ja kõrgharidus burger.

Pildil Hamburgeri ülikool Chicagos. Wikimedia Commons George Ritzeri arvates on ülikool justkui kiirtoidurestoran ja kõrgharidus burger, mis võib küll viia meid kiiresti eesmärgini, aga õige pea tekib vajadus uue Juuste kauplemise susteem järele.

Seetõttu oli see kättesaadav vaid vähestele ja kõige väärikamatele. Lee Harvey on rõhutanud, et kliendikeskne ja instrumentaalne kõrghariduse käsitus on teinud sellest tavalise masstootmise produkti.

Üleminekul industriaalühiskonnast infoühiskonda muutub ka tootmine ise.

Kulupõhine majandus asendub innovatsioonipõhisega. Mida see tähendab kõrgharidusele? Juhtimisguru Peter Drucker on märkinud, et viimase 30—40 aastaga on paljudest suurte ülikoolide kampustest saanud mälestised. Õppejõud kiirtoidurestoranis Ameerikas on pankrotistunud ülikoolide asemele tekkinud uusi ja kiiresti arenevaid online— ja eraülikoole, mis tihti vastavad paremini ühiskonna vajadustele, kuna on väiksemad ja paindlikumad.

Arvatakse, et online-ülikoolid võivad juba lähiajal kõrgharidussüsteemi arengut tugevalt mõjutada. Üleüldise võrgustumise ajastul kaotavad ülikoolide suured kampused oma tähenduse. Ohtu on sattunud täisajaga õppijad. Õppejõud pole internetipõhise massikõrghariduse olukorras enam kõiketeadjad, vaid konsultandid-nõuandjad, kes peavad interneti teel hakkama saama suure hulga üliõpilaste nõustamisega. Kuidas ühendada uut moodi õpetamine uurimistööga? Kuidas uurimistöö tulemusi mõõta?

Kas tõesti vaid CC-artiklite alusel, mille ilmumisperiood võib teinekord ulatuda viie-kuue aastani? Ja kuidas üldse mõõta kõrghariduse kvaliteeti olukorras, kus suurem osa ülikoolidest on avanud kõrgharidusele ülemaailmse juurdepääsu? Ja olukorras, kus üha rohkem riike on hakanud mõistma kõrghariduse kui teenindus-ekspordisektori majanduspotentsiaali? Ka Euroopa, sh Eesti, haridus­strateegia ja poliitika uue põlvkonna kujundajatele saab lähiaastatel tõsiseks probleemiks, kuidas luua selline hargmaine kõrgharidussüsteem, mis otsib tasakaalu väga hea kõrghariduse ja massikõrghariduse vahel.

Kuidas kaasata tehnoloogia Trading Betfair strateegiad nii, et kõrvuti erialateadmistega kantakse edasi üldinimlikke humanistlikke ja rahvuslikke väärtusi?

Puhverdatud otsigutulemused

Nende küsimuste lahendamine on kõrg- ja kutsehariduse uue süsteemi ja finantseerimismudeli põhimure. Millised on infoühiskonna uued nõudmised haridusele?

Just kriitiline, kompleksne, inter- ja transdistsiplinaarne mõtlemine, mitte aga õiged vastused õigetele küsimustele on juba praegu, seda enam tulevikus, üks otsitavamaid oskusi nii tööturul kui ka elus üldse. Oskus, mis ei vanane iial, on oskus pidevalt omandada uusi teadmisi, pidevalt kahelda kõigis ja kõiges, milles vähegi kahelda saab.

Kõrgharidus on Euroopa Liidus riigisisese õiguse reguleerimisala. Ometi on Euroopa Liit hakanud mõjutama liikmesriikide, sh Eesti, kõrghariduse mudeli valikut mitte üksnes otsuste ja soovituste, vaid ka riigisisese õiguse kaudu. Rõhutatakse küll ülikoolide erilist osa tänapäeva ühiskonnas, peetakse oluliseks ülikoolide omavahelist suuremat koostööd, koostööd ettevõtete, rahvusvaheliste korporatsioonidega jms, samal ajal rõhutatakse ülikoolide autonoomiat, mis aitab ülikoolidel muutuda uuendusmeelsemaks.

Ülikoolide autonoomiat ja selle mõju akadeemilisele vabadusele on Euroopas oluliseks peetud juba ülikoolide tekkimise algusaastatest XII sajandil. Täpsema sõnastatuse sai ülikoolide autonoomia Bologna protsessi käigus — on seda autonoomiat aga püütud piirata.

Ülikoolide suured kampused kaotavad endise tähenduse ja kõrghariduse arengut hakkavad mõjutama online-ülikoolid. Humboldt rõhutas teaduse ja õpetamise ühtsust ning õppimise ja õpetamise vabadust. Professorikeskne ülikoolimudel pole veel vähemalt Euroopas täielikult kadunud. Euroopa, eriti Ühendkuningriigi, kõrgharidussüsteem on olnud USAst eliidikesksem. Kui veel

Liikmesriikide riigisisese õiguse kaudu on näiteks vähendatud mitte ainult ülikoolide institutsionaalset, vaid ka akadeemilist autonoomiat, samuti akadeemilist vabadust. Ülikoolid ja autonoomia Ülikoolide institutsionaalse autonoomia piiramise näiteks võib tuua Mõistagi ei ole ülikooli muutmine teadusülikooliks nii lühikese ajaga saavutatav.

Seetõttu pidi mitu noorte hulgas väga populaarset eraülikooli pärast Kas sellest teaduses ja kõrghari­duses ka uus kvaliteet sünnib, on iseküsimus.

Parimate valikutehingud tana

Akadeemilise autonoomia ja akadeemilise vabaduse piiramine on Eesti riigi­sisesesse õigusesse jõudnud aga õppekavade ülesehituse, sisu, õppetöö ja kvalifikatsioonide hindamise jms nõuete kaudu. Eesti uue kõrgharidus­reformi käivitamisega piiratakse kindlasti ka ülikoolide majanduslik-finantsilist autonoomiat. Mõistagi on ülikoolide autonoomia ja akadeemilise vabaduse selline piiramine, et mitte öelda monopoliseerimine, demokraatlikus ühiskonnas seotud ambitsioonidega Strateegia Manchesteri ulikooli rahvusvahelistumise strateegia Euroopa Liit Ameerika ja Aasia kõrval maailma suurvõimuks.

Kuna bürokraatia võitleb oma peaga mõtlemise Strateegia Manchesteri ulikooli rahvusvahelistumise strateegia, võitleb ta ka akadeemilise vabaduse vastu. Tuleb nõustuda Kaplinskiga, et vaevalt oleks Euroopa idee eelmisel sajandil üldse tekkinud, kui ei oleks sattutud kahe suurvõimu — Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu — mõjusfääri.

Pitch Trading System

Suurte kasumi valikute kauplemine et muuta Euroopa kõrgharidusruum kogu maailmale atraktiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks, leppisid ELi haridusministrid Praegu võib kindlalt öelda, et Bologna reformi fookus koondus Ida- ja Kesk-Euroopa riikide kõrghariduse korrastamisele.

Vanu Euroopa riike puudutasid need reformid hoopis vähem. Mitmes Euroopa riigis on vastuseis muudatustele olnud täiesti tuntav, näiteks Itaalias, Saksamaal jm. Tundub, et selline elitaarse kõrgharidusmudeli taaselustamise tuhin on haaranud ka Eesti kõrgharidusreformi kavandajaid. Arvutada oskajad ju näevad, et kui rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise tasuta kõrgharidusmudeli arendamiseks ei jätku finantse isegi maailma kõige rikkamatel riikidel, siis kuidas on see võimalik Eestis.

Viimase aja poliitilises retoorikas on tasuta kõrghariduse mudelit püütud reklaamida mitte kui üleminekut massikõrghariduselt eliitkõrgharidusele, vaid kui Eesti eduloo järjekordse suurepärase näitena. Tuues tasuta kõrghariduse näiteks Soome mudeli, mis on Eestile justkui eeskuju, on hoopis vähem räägitud sellest, millised on Soome riigi sotsiaalsed garantiid ja materiaalsed toetused üliõpilastele, sõltumata sellest, kus nad ka ei õpi.

Kas Soome tasuta kõrghariduse mudel on Eestile jõukohane?

Kvalifikatsioon

Ja kas see on tänapäeva maailmas, kui kõrgharidus ei ole enam üksnes avalik, vaid ka era- ja isiklik huvi, üldse vajalik? Arvestades, et Eesti kõrgkoolide õppejõud teenivad oma Soome ametivendadest neli-viis korda vähem, on raske uskuda, et üliõpilastele suudetakse välja pakkuda selliseid sotsiaalseid tagatisi, nagu need on Soomes.

Mõistagi ei saa kellelgi olla midagi reformikava aluspõhimõtete vastu. Kes siis ei sooviks pühenduda ainult õppimisele, kui selleks on loodud materiaalsed tingimused? Selline kõrgharidusmudel oleks täielikus vastavuses sotsiaalse õigluse ja võrdsuse põhimõtetega, mida on püütud pikka aega rakendada Põhjamaades.

Kas selline heaolumudel on aga rakendatav tänapäeva maailmas, kus ülikooli lõpetanute tegutsemispiirkond ulatub tihti riigipiiridest kaugemale? Kuidas finantseerida kõrgharidust ja mõõta selle kvaliteeti, kui suurem osa maailma juhtivatest ülikoolidest on avanud kõrgharidusele juurdepääsu?

Kuivõrd peaks kõrghariduse finantseerimine olema globaliseeruvas ühiskonnas, kus kõrgharidusest on saanud massitootmine, kui mitte lausa eraldi tootmisharu, vaid riigi mure? Kuidas kavandada selline haridussüsteem, mis suudab balansseerida väga hea kõrghariduse ja massihariduse vahel ning kuidas kõrgharidust organiseerida ja finantseerida selliselt, et kõrgharidus oleks kõigile soovijatele kättesaadav?

Hariduse finantseerimine Tinglikult võib välja tuua neli kõrghariduse finantseerimise suundumust.

1. Teadustegevus

Vaid vähestes Euroopa riikides, näiteks Soomes ja Rootsis, on õppemaks keelatud põhiseadusega. Suur osa riikidest, kus kõrghariduse omandamine on olnud tasuta, on nüüdseks, v.

Hiinas viidi õppemaks sisseSuurbritannias Seejuures on pea kõigis nimetatud riikides viimastel aastatel märgata õppemaksu järsku kasvu. Möödunud aastal otsustasid õppemaksu suurel määral tõsta ja ühtlustada naelani aastas ka Suurbritannia ülikoolid.